Kui varem jäeti maasikakorjamine Venemaalt ja Baltikumist tulnud tööjõule, siis majanduslanguse tingimustes on soomlased ka ise valmis põllule minema.

Suonenjoe piirkonnas on soomlasi maasikakorjajate seas 10 protsenti. "Viimased kaks-kolm aastat ei ole siinsetel põldudel soomlasi eriti näha olnud, kuid nüüd küsitakse tööd pidevalt," ütles Suonenjoe marjakasvatajate liidu tegevjuht Ilkka Vuotilainen.

Kokku töötab piirkonna marjapõldudel sel suvel umbes 3000 korjajat. Pärit on nad 15 eri riigist.

Puuvilja- ja marjakasvatajate liidu tegevjuhi Hannu Salo sõnul tuleb aiandusega seotud hooajatööle välismaalt umbes 10 000 inimest, neist üle 8000 maasikaid korjama. "Tööjõudu on isegi üleliia. Mõnes piirkonnas ei ole tööd pakkuda, sest mügride kahjustused põldudel on väga suured. Nendele üritame tööd leida kuskil mujal," rääkis Salo.

Lisaks Venemaale ja Baltikumile tuleb kõige rohkem marjakorjajaid Valgevenest ja Ukrainast. Enamikul neist on viisa, mis lubab Soomes töötada kuni kolm kuud.

Möödunud aastal olid mitmed marjakasvatajad hädas, sest paljud töölesoovijad ei saanud viisasid õigeks ajaks kätte. Hannu Salo sõnul tänavu seda probleemi ei ole, sest vastavalt kokkuleppele välisministeeriumiga hakati viisataotlusi läbi vaatama juba jaanuaris ja veebruaris.

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus
Loe originaalartiklit siit.